Kas teate instrumenditrafodega seotud levinumaid probleeme?
Q1: Mis on voolutrafode kasutusala?
A1: Voolutrafod muudavad suured voolud teatud proportsioonis väikesteks vooludeks, andes voolu erinevatele instrumentidele ja releekaitsele ning eraldades sekundaarsüsteemid kõrgepingetest. See mitte ainult ei taga personali ja seadmete ohutust, vaid ka lihtsustab ja standardiseerib instrumentide ja releede tootmist, parandades majanduslikku efektiivsust.
K2: Miks ei tohi voolutrafod pikka aega ülekoormuse all töötada?
A2: Voolutrafode pikaajaline ülekoormus võib suurendada vigu ja põhjustada valesid arvesti näitu. Lisaks kuumeneb primaar- ja sekundaarvoolu suurenemise tõttu raudsüdamik ja mähis üle, isolatsioon vananeb kiiresti ja kahjustab isegi voolutrafot.
Q3: Mis põhjustab töötavas voolutrafos ebanormaalset heli?
A3: Voolutrafode ülekoormus, sekundaarkülje avatud vooluring ja sisemisest isolatsioonikahjustusest tingitud tühjenemine võivad kõik põhjustada ebanormaalset heli. Lisaks võib voolutrafodes märkimisväärset müra tekitada ka pooljuhtvärvi ebaühtlasest katmisest ja lahtisest kinnituskruvist põhjustatud sisemine koroona.
K4: Miks ei ole 110 kV ja kõrgema pingega trafode primaarpoolele paigaldatud kaitset?
A4: Kuna 110 kV ja kõrgema pingetrafode struktuur kasutab suure isolatsioonitugevusega ühefaasilist kaskaadtüüpi ja kuna 110 kV süsteem on neutraalpunktiga otse maandatud süsteem, ei talu pingetrafo iga faas pikka aega liinipinget, mistõttu primaarküljele ei paigaldata kaitsmeid.
K5: Miks ei ole lubatud pingetrafo primaarkaitset pärast selle läbipõlemist asendada tavalise kaitsmega?
V5: Võttes näiteks 10kV pingetrafo, on primaarkülgkaitsme nimivool 0,5A. Kvartsliivaga täidetud kaitsmetel on hea kaarekustutusvõime ja suur katkestusvõime, piirates samas ka lühisvoolu. Kuid tavalised kaitsmed ei suuda täita purunemisvõimsuse nõudeid.
K6: Milline rike võib põhjustada 35 kV ja alla selle pingetrafode primaar- ja sekundaarkaitsmete sulamise?
A6: pingetrafode sisemised rikked, sealhulgas faasidevahelised lühised ja mähiste isolatsioonikahjustused, samuti lühisvead ja pingetrafo väljalaskeava ja elektrivõrgu vaheliste ühendusjuhtmete resonantsülepinge, võivad põhjustada primaarpoolse kaitsme sulamise. Sekundaarahela lühisvead võivad põhjustada pingetrafo sekundaarse külgkaitse sulamise.
K7: Milliseid probleeme tuleks pingetrafode keelamisel tähele panna?
A7:
(1) Ärge laske automaatsel kaitseseadmel pinget kaotada.
(2) Pinge ümberlülitamine on vajalik.
(3) Pöördlaadimise vältimiseks eemaldage sekundaarne juhtmejuhe (kaasa arvatud kondensaatorid).
(4) Pärast kõigi sekundaarsete koormuste lahtiühendamist ühendage trafo primaartoide lahti
Q8: Millised on pingetrafode sekundaarse lühise nähtused ja ohud? Miks?
A8:
Sekundaarne lühis pingetrafos võib põhjustada sekundaarmähises suure lühisvoolu, põletada pingetrafo mähise ja isegi põhjustada primaar- ja sekundaarrike, mille tagajärjeks on kaitsev tõrge ja instrumendilt puudub näit. Kuna pingetrafo enda impedants on väga väike ja primaarpool on konstantse pingega toiteallikas, tekib sekundaarse lühise korral sekundaarmähises konstantse pingega toiteallika toimel suur lühisvool, mis põletab trafo, põhjustab isolatsioonikahjustusi ning põhjustab primaar- ja sekundaarse rikke. Pingetrafo kaotamine põhjustab kauguskaitse ja pingega seotud kaitse valesti töötamist, mille tulemuseks on instrumendi märguanne ja see mõjutab süsteemi ohutust. Seetõttu ei saa pingetrafot sekundaarvoolus lühistada.
K9: milline on pingetrafo rikete mõju releekaitsele?
A9:
Pingetrafode sekundaarahelas esinevad sagedased vead: läbipõlenud kaitsmed, eralduslülitite abikontaktide halb kontakt, lahtised sekundaarjuhtmed jne. Vea tagajärjeks on releekaitseseadme pinge vähenemine või tühistamine. Pinge langust kajastavate kaitsereleede ning pinge ja voolu vahelist faasisuhet kajastavate kaitseseadmete puhul, nagu suunakaitse, impedantsreleed jne, võib see põhjustada talitlushäireid ja töötamisest keeldumist.
K10: Millised kaitsed tuleks välja lülitada, kui pingeahel katkeb või pingetrafos esineb tõrkeid?
A10:
Peaks seiskama kaitse: voolu- ja pingekaitse, mida juhivad suunakomponendid; Madalpinge või liitpinge lukustus üle voolukaitse; Voolu tasakaalu kaitse; Kauguskaitse; Horisontaalne diferentsiaalsuuna kaitse; Kaitse väljalülitamise eest reaktsioonipinge vähenemise tõttu; Madala sagedusega kaitse. Kuna kõik ülaltoodud kaitsed on seotud pingemuutustega, tuleks pingeahela lahtiühendamise või pingetrafo rikke vältimiseks pingega seotud kaitsed kohe lahti ühendada.
